Menu

Veebruarikuu üldkoosolek valis mu uueks juhatuse liikmeks. Tänan usalduse eest! Juhatuses oleme juba jõudnud teha plaane terve aasta peale ja võin lubada, et tulemas on harjumuspäraselt palju kvaliteetset ja mitmekülgset tegevust. Selles arvamusartiklis naasen veel märtsikuus Eestis toimunud Riigikogu valimiste juurde.

1.märtsil toimunud Riigikogu valimised mõjutavad oluliselt ettevõtlusringkonna tegevusvõimalusi ja keskkonna arengut. Teatud võimusuhetes toimunud muudatustest hoolimata peaks valimistulemused lubama stabiilsust ja turvalisust. Uut valitsust on hakanud moodustama napi võidu saavutanud ning hetkel võimul oleva paremliberaalse reformierakonna esimehe ja praeguse peaministri Taavi Rõivase, 35, juhtimisel.

Eesti Välispoliitilika Instituudi vanemuurija Kristi Raiki sõnutsi ei näe me Eesti poliitikas valimiste järgselt suuri muutusi. Raik on tõdenud, et eestlased kindlustasid oma valimiskäitumisega siseriikliku turvalisuse ja stabiilsuse. Turvalisus tõusiski valimiste kõige tähtsamaks teemaks jättes teised küsimused kõrvale. Nii ei näe me ka Eesti välispoliitikas lähiaastatel suuremaid muudatusi.

Juba enne valimisi proovis FECC koos Eesti Välisinvestorite Nõukoguga (Foreign Investors’ Council in Estonia, FICE), mis on Eesti väliskaubanduskodade katusorganisatsioon, edastada poliitikutele infot oma liikmete nägemusest avaldades laiahaardelise poliitilise programmi ja korraldades teadaolevalt riigi suurima ingliskeelse paneeldiskussiooni. FICE eesmärgiks ongi  jälgida tulevikus endisest pingsamalt seda, kuidas toimub Eestis otsuste tegemise protsess.

Soomlaste vaatenurgast võib üllatavaks pidada roheliste ja vasakäärmuslaste tühist toetusmäära: rohelised kogusid 0,9 % häältest, samas kui vasakäärmuslaste toetus jäi 0,1 % tasemele. Paljud tegijad just roheliste erakonnast olid siirdunud suurematesse erakondadesse. Valimistega tõusis Riigikogusse ka kaks uut parempoolset parteid: “Eesti põlissoomlasteks” kutsutud Eesti Konservatiivne Rahvaerakondja Eesti Vabaerakond.

Pooleliolevatest nelja erakonna (paremliberaalne reform, Soome keskerakonna sõsarpartei IRL, sotsiaaldemokraadid ja vabaerakond) koalitsioonikõnelustest on imbunud veel vaid vähe infot.

Arvatakse, et valitsuserakondade maksupoliitilised eesmärgid erinevad üksteisest olulisel määral. Maksustamine on olnud kõneaineks nii enne valimisi kui ka pärast ja jätkuvalt. Ettevõtjad on korduvalt nõudnud, et muudatusi maksusüsteemis ei tehtaks liiga kiiresti nagu viimasel ajal on tavaks saanud. Probleemiks on olnud otsustusprotsessi liigne kiirus. On ennustatud, et suurim muutus puudutab üksikisiku tulumaksu maksuvaba osa kasvatamist. Reformierakonna juhtimisel ei tundu olevat võimalik, et maksustamise suurimaid küsimusi – ettevõtete tulumaksu või isikliku maksumäära mudelit – puudutataks olulisel määral.

Postimees kirjutas laupäeval, kuidas valitsuskoalitsioon on absoluutselt üksmeelne ühes asjas: vähem ametnikke ja bürokraatiat. See tähendab paratamatult ka avaliku halduse uuendusi. Soome ja Eesti seisukohast on kahtlemata tähtsaimaks tulemuseks see, et tavapärane stabiilsus ja turvalisus säilivad Eestis ka tulevikus.

Simo S. Hämäläinen
Profia Arvestuse OÜ