Menu

Osa selle loo lugejatest olen ma juba kohanud, kuid ma siiski veel tutvustan ennast. Minu suursaadiku ametiaeg algas septembris ehk mõni kuu Tallinna elu ja harjumuste meenutamist on nüüd seljataga. Aastal 1993 tulin suursaatkonda oma iseseisvuse esimesi samme tegevasse Eestisse, lahkusin aastal 1998 juba heas uuendumishoos olevast paljudesse euroopalikesse struktuuridesse kuuluvast Eestist. Nüüd olen tulnud tagasi EL liikme, NATO liikme, Schengeni ala liikme ja euroriiki Eestisse. Milline areng. Välimuseltki on riik muutunud paremuse suunas, EL-struktuurifondid on olnud abiks.

Soome majanduselu tähtsus ja nähtavus Tallinna tänavapildis on säilinud ja süvenenud – kuid on muutnud oma kuju. Iseseisvuse algusaastatel otsisid soomlased võimalusi – ja ka leidsid need. Lisaks tutvustasid nad uuemaid tegutsemistavasid, tõid inim- ja materiaalset kapitali ning majanduslikku edu nii endale kui eestlastele. Suur osa neil algusaastatel tulnud ettevõtteid on jätkuvalt tugevasti konkurentsis, uusi on tulnud juurde ja tuleb kindlasti ka edasi. Eestist on tehtud investeeringuid Soome, majanduslike suhete puhul on üha enam kasutusel eesti keel. See on muutunud täitsa trendiks.

Väliskaubandusminister Lenita Toivakka külastas Tallinnat novembris astudes üles ka FECC-i rahastamise teemalisel seminaril. Ministri külastuse läbivaks teemaks oli ”koostegemine”. Soome ja Eesti majandusliku koostöö kontekstis oleks ehk nüüd õige aeg lisada tõelisi ja justnimelt ettevõtetevahelisi ühisprojekte. Tegevusvaldkondadest tulevad kohe pähe IT-koostöö – loomulikult – aga ka nt loomingulised alad, bio- ja keskkonnatehnika, ka puidutöötlemine. Ametnike ülesanne on edendada projekte korraldades ühisüritusi ja viies kokku avalikke innovatsiooni ja ettevõtete rahastamisega tegelevaid asutusi mõlemal pool Soome lahte. Soome majandus vajab struktuurseid uuendusi, aga ka vaimse ressursina uusi ideid, häid uudiseid ja (eestlaslikku?) pealehakkamist. Soome heaolu loob majanduslikku stabiilsust ka Talsingi lõunapoolsetele aladele.

Eile, 10.12.2014 korraldaski Enterprise Estonia Eestis tegutsevate soome ettevõtete võrgustumisürituse, mis algas e-Estonia showroom’is ja lõppes suurepärase kultuurilise õhtusöögiga Estonia Talveaias. Väga positiivne üritus, suur tänu korraldajatele! Nüüd vajamegi samalaadseid konkreetseid tegevusi ja projekte selleks, et ühistegemine saaks tuge ja hoogu juurde.

Siin ja sealpool Soome lahte eksisteerib palju erinevaid kontake. Kaheksa miljonit reisi üle Soome lahe tunduvad justkui tugevdavat ühtekuuluvustunnet. Kuid kas veel keegi tunneb, et neil, kes ei ela "võõral" poolel, on kujutus naabrist siiski kuidagi pinnapealne – ja ehk ka pisut liiga emotsionaalne? Kas võib olla nii, et loodamegi Põhjamaade moodi juba kord loodud suhte peale ja unustame vajaduse selle eest pidevalt hoolitseda? Kas poliitikud ja ametnikud võiksid võtta ettevõtjatest eeskuju, et nii ära hoida nt gaasitoru ümber rajatud arusaamatuste tekkimise riske? Suursaatkond panustab kindlasti ka omalt poolt selleks, et kasvaks kontaktide arv ja teineteisemõistmine.

Suur tänu FECC-i juhatusele ja liikmetele uuele suursaadikule osaks saanud sooja vastuvõtu eest! Koostöö on alanud suurepäraselt. Meil on nüüd ees neli aastat koostegemist, tõelises Team Finland vaimus.

Jõulutuled Tallinnas on põlema süüdatud, jõulukuusk Raekoja platsil on omal kohal, jõuluturgu täidavad kioskid ja kliendid. Peaosatäitjaks on siiski keskaegne linnamaastik, selle tugev euroopalik vaim ja hing – Eesti oma parimal kujul!

Kogu Suursaatkonna personali poolt saadame lugejatele parimad pühadesoovid ja palju edu 2015. aastaks!

Kirsti Narinen
suursaadik