Menu

Sami SeppänenKa kaubanduskoja aasta on lõpusirgele jõudnud. Liikmete arv on jätkanud kasvutendentsi nagu on seda teinud ka korraldatud sündmuste maht ja mitmekesisus. Suur tänu Kellile ja juhatuse töörühmadele suurepärase töö eest kaubanduskoja tegevuse edasiviimisel. Südamlikud tänud ka Hannale peaaegu 20-aastase panuse eest kaubanduskoja arengusse.

Kas me edeneme õiges suunas? Kas kaubanduskoda vastab sinu ootustele ja vajadustele? Vastuseid nendele küsimustele loodame saada äsja lõppenud liikmete uuringust, mille tulemusi analüüsib juhatus nii enne kui pärast aastavahetust. Aastakoosolekul anname ülevaate liikmete uuringu tulemustest, teeme kokkuvõtte möödunud hooajast ning tutvustame 2014. aasta tegevusplaane. Aastakoosolekul ootame juhatuse valimiste osas liikmetelt seisukohavõttu möödunu ja tuleva kohta. Loodetavasti seatakse üles palju uusi kandidaate!

Soome ja Eesti peaministrid kirjutasid digitaalselt alla lepingule, tänu millele võib Soomes kasutusele võtta Eesti x-tee lähtekoodi vastava teenusekanali arendamise eesmärgil. Mõnede artiklite kohaselt oli see esimene kord kui digitaalset allkirjastamist kasutati valitsustevaheliste lepingute kinnitamiseks, vähemalt Soome puhul. Sündmuse kajastamisel oli sarnast suminat umbes 25 aastat tagasi kui Gorbatšov helistas Helsingist Moskvasse mobiiltelefoniga cityman 900. Seekord oli korraldus justkui teistpidi.

Eestil oli 90.-ndate alguses suurepärased tingmused selleks, et arendada välja edukas, efektiivne ja kasutajasõbralik avalik IT-arhitektuur. Internet oli olemas peaaegu tänapäevasel moel ja paljud tolleaegsed andmebaasid on jätkuvalt kasutusel. Eesti oli kui puhas leht ilma olemasolevate süsteemide koormust. Hanke ohjamiseks tuli ka riigi suurus kasuks. Tagantjärele targana võime tõdeda, et MKM ja selle eelkäija Teede- ja Sideministeerium on koos poliitikute ja kohalike IT-ettevõtetega teinud häid valikuid ning jaganud osavalt ressursse. Lõpptulemusena on hästi kontrollitud ning ühtlane hajutatud süsteem. Sarnaseid muust maailmast palju ei leia.  

Minu arvates olid õnnestumise määravamateks teguriteks majanduslike ressursside vähesus, tugev distsipliin ja otsustajate kitsas ring.  Kuna raha oli vähe, siis jäid konsultantide ning riist- ja tarkvaraarendajate mitmekihilised ja käänulised unelmad realiseerimata – valikuid tehti eesmärgiga hoida süsteem lihtsa ja efektiivsena. Algusest peale tehti kõikidele osapooltele selgeks, et kord juba kokkulepitud standardist mööda ei libiseta ja et süsteemi puutuvad osapooled pühenduvad järgima ühiseid reegleid. Tegevusi ei ole liiga demokraatlikult juhitud. Valikuid ja muutuseid ei ole tehtud kuude kaupa vältavate uuringute tulemusena, vaid lahendused on leitud sirgjooneliselt terviku kasu silmas pidades ja nii on välditud optimeerimist erinevade osapoolte vaatenurgast.

Soomel on nüüd vähemalt teoreetiline võimalus saada lahti väga killustunud avalikust IT-arhitektuurist, kus omavaheline ühilduvus on pigem erand kui reegel. Aeg näitab, kas õnnestub luua  sirgjoonelist, distsiplineeritud ja tervikut tähtsustavat otsustuskultuuri. Hanget juhtiv Rahandusministeerium on kommenteerinud reibastes toonides, loodetavasti on muudatustest sama innustunud ka teised osapooled.

Rahulikke jõule ja mõõdukaid ootusi ületavat uut aastat! 

Sami Seppänen

Eestikeelne tõlge: Kelli Püss