Menu

Sami Seppänen

Kaubanduskoja sügishooaeg on täies hoos. Traditsioonilisi ja uusi sündmusi on küllaldaselt, sügishooajal on kevadest suurem rõhk asjalikel üritustel. Eri üritustest osavõtt on olnud tubli ja see ongi meie jaoks parim tagasiside sündmustekalendri planeerimisel. Loomulikult ootame jätkuvalt ka suulist ja kirjalikku tagasisidet, eriti oleme huvitatud tegutsemistavadele väljakutset esitavast konstruktiivsest kriitikast. 

Kohalike valimiste retoorika, kus oponenti süüdistatakse otseselt korruptsioonis, tundub soomlase silmade läbi üsna jõhker. Ma ei võta seisukohta, kas nendel väidetel on ka tõepõhja all. Õigusriigi nurgakiviks peaks olema, et igaüks, keda pole kohtus süüdi mõistetud, on süütu. Kaldun arvama samamoodi – imestan vaid, miks Toompeal ei tehta seadusi ja määrusi selliselt, et avalikku vara ei saaks kasutada valimisteks ja propagandaks à la Tallinna TV. Korruptsiooni vastu tuleb võidelda seadusloome ja täitevvõimu abiga. Ma ei usu, et korruptsioon lakkab ainuüksi võimu vahetusega, inimesed on nõrgad ja majanduslike huvide poolt kallutatavad, erakonnavärvidest sõltumata.

Valimiste juures on tore see, et saame valida elektrooniliselt. See on jätkuvalt erakordne Euroopa Liidus ja mujalgi ning tänu sellele saab Eesti maailmalt vajalikku ja välja teenitud positiivset tähelepanu. Minu arvates on maine kasvatamisest veelgi tähtsam see, et elektrooniline hääletamine avaldab positiivset mõju noortele valijatele. Sotsiaalmeedias ja töökohas kohatud noored on valmistest huvitatud ja osalevad neis peaaegu vaid seetõttu, et saavad hääletada elektrooniliselt. Võimalik, et see on isegi parem tööriist kohalike võimustruktuuride uuendamiseks kui „varastasid-ei-varastanud“-valmisdebatt.

Olen üsna tüdinud Soome-Eesti palgaaruteludest. Nüüd siis tehti tänu eesti meediale selgeks, et isegi soome vangid teenivad rohkem kui keskmine eesti töötaja. Kohalik meedia näeb kõvasti vaeva selleks, et palgaerinevused püsiksid pidevalt orbiidil ja kujundaksid sobiva manipulatsiooni abil üldist arvamust. Selle asemel nähakse üsnagi tarbetuna käsitleda Eesti majanduse tulevikuväljavaateid võõrelduna Soomega, eriti just tööturu paindlikkuse vaatenurgast. Väga harva saame lugeda või kuulda sellest, et üksikisiku tasandil kokkulepitu võimaldab maksta indiviidi oskustele ja tulemustele põhinevat palka või et need innustavad töötajaid tulemuslikkusele ja enesearendamisele. Veelgi harvem imestatakse meedias uudiste üle, et lahe teisel kaldal ulatuvad koondamislained aastas kümnete tuhandeteni. Võib-olla olen eksinud, kui olen arvanud, et tööturu paindlikkusel ja majanduse konkurentsivõimel on mingi korrelatsioon – peab selle üle veel mõtlema.

 

Sami Seppänen 

 

Eestikeelne tõlge: Kelli Püss