Menu

Aasta kaubanduskojas on hästi alanud. Anne Mere sõnavõtt aastakoosolekul oli väga huvitav ja võeti meie liikmete seas väga hästi vastu. Meie vaba-aja programm sai hoo sisse koos rootslastega (SCCE) napsikultuuriga tutvudes ja ka traditsiooniliselt bowlingus mõõtu võttes. Planeerime üritusi korraldada sama palju kui eelmisel aastal – kavas on nii  traditsioonilised lemmikud kui ka mõned uued üllatajad – jälgige uudiskirju ja kalendrit FECC-i kodulehel!

Jaanuaris kaubanduskoja liikmeid tervitanud Soome suursaadik Aleksi Härkönen mainis oma kirjutises, et Soome riigi huvi Eesti vastu on suurenenud. Püüame ka edaspidi teha saatkonnaga  tihedat koostööd, et Eestit külastavad juhtivad poliitikud ja ametnikud oleksid oma visiitidel ka kaubanduskoja liikmetele kättesaadavad.

 

Me oleme liikumas senise kahe asemel ühe aastakoosoleku rütmi, osaliselt toimis peaproovina veebruari koosolek. Järgmisel aastal käsitleme aastakoosolekul nii möödunud aasta tegevusi ja kokkuvõtteid kui ka algava aasta plaane.  Koja juhatusele ja raamatupidajale toob see kaasa varasemast tempokama aastavahetuse, kuid usun, et ühe koosoleku pidamine aastas on piisav meie tegevuse planeerimiseks ja ühinguga seotud kohustuste täitmiseks. Järgmise liikmeküsitluse korraldame sel kevadel, nii jääb juhatusele  piisavalt aega tegeleda tagasisidega ja võtta kindel seisukoht järgmise aasta suundade paikapanemiseks.

Elektri hind tõusis kõvasti ja selle mõju tarbijate ostukäitumisele on sageli liikmesettevõtete huviorbiidis. Maksumaksjana loodan ja eeldan, et hinnatõusujärgne  tulemuste kasv realiseerub ja see suunatakse täies ulatuses riigikassasse, mitte elektrienergia tootjate ja -edasimüüjate kasumimarginaalidesse. Lisaks soojendamisele ja sauna kütmisele  kasutatakse elektrit paljudes tööstustes olulise tootmistegurina ja  seepärast on oluline, et nii suur tulude ümberjaotamine tooks ühel või teisel viisil majandusele ja ühiskonnale kasu. Muidu on hinnatõusul meie  keskkonnale ainult kahjustav mõju.

Liberaalset ja ettevõtlikku Eestit toetava keskkonna seisukohast vaadatuna oli aastavahetusel toimunud SAS-saaga peaaegu humoorikas, kuigi selle ettevõtte enda jaoks väga tõsine teema. Lennufirma kriitilised finantsvajaduste piirtingimused pandi rahastajate ja ametiühingute vahel paika. Võib-olla oleks siinkohal õigustatud küsida, kas ettevõttel endal ka kõnealustes küsimustes mingi roll on täita? Kevade jooksul selgineb ka meie oma kohaliku lennufirma tulevik. Kahjuks ei ole ka selle küsimuse lahendamiseks olemas lihtsat võrrandit

Selliste mõtetega ootan kevade saabumist – kohtumiseni kaubanduskoja üritustel!

Sami Seppänen