Artiklid

Talendid koju?

Eestis on viimase pooleteise aasta jooksul olnud palju kuulda sõnu "Talendid koju". 2010 aasta oktoobris Eesti Kaubandus- ja tööstuskojast alguse saanud ideed ja kampaaniat on toetama asunud üsna auväärne seltskond, aga kas tegemist ei ole mitte ainult loosungiga, millel pole konkreetseid tagajärgi? Minu arvates on kahjuks just niimoodi juhtunud.

On raske ette kujutada, et rahvusvahelise töö- või õppimiskogemuse saanud tippspetsialistid tuleksid niisama lihtsalt tagasi, ükskõik kui väga nad ka oma kodumaad ei armastaks. Rääkimata neist inimestest, kellele Eesti on lihtsalt üks suvaline koht maailmas teiste hulgas. Selleks, et oleks võimalik vajalikke spetsialiste Eestisse tagasi saada, peab olema midagi, mis neid siia meelitaks ehk vähemalt väljakutsuvad ning huvitavad karjäärivõimalused.

Siinkohal on asjassepuutuvad liiga palju soovinud või lootnud selle peale, et karjääri ja töökohaga seotud külgetõmbefaktorid luuakse ainult ärimaailma poolt. Aga nii kaua kui võimekaid ressursse ei ole piisavalt, on mõttetu ette kujutada, et ükski rahvusvaheline suurettevõte tooks Eestisse olulisel määral teadus-ja tootearendusprojekte. Teisest küljest ei tule jällegi talente ilma piisavalt väärtuslike töökohtadeta.

See olukord ei lahene ilusaid lööklauseid korrutades või aastast aastasse toimuvatel seminaridel ega ka Facebooki- või teiste võrgustikuportaalide näol Interneti kujundatud tähtajaliste PR-kampaaniatega. Oleks vaja riigijuhtide tahet toetada ja edendada meetmeid, mis pakuvad tulemusi pikemas perspektiivis. Minu arvates võiks Eesti siinkohal õppida Soome kogemusest, kus ettevõtete esindajatest koosnevad töörühmad viivad läbi uuringuid ja nende põhjal tehakse konkreetseid ettepanekuid. See paneks praegusest suurema osa ettevõtlusest pühenduma projektidele.

Parema koostöö puhul valitsuse, ülikoolide ja ettevõtete vahel oleks kindlasti võimalik ehitada Eestisse rahvusvahelisel tasandil teadus-ja õppekeskusi. Sellised projektid mängiksid Eestisse talentide meelitamisel olulist rolli ja oleksid oskusliku tööjõuressursi taastamise ja riiki uute talentide ligimeelitamise näitajateks.

Ei ole tarvis uuesti jalgratast leiutada, piisab kui võtame eeskujuks mõne teisel pool lahte hästitoimiva näite. Soomes on viimase kahekümne aasta jooksul ülikoolide kõrvale ehitatud mitmeid tippkeskuseid, mille parimaks näiteks on Aalto-ülikool. Osapoolte vahelise eduka koostöö puhul õnnestuks kindlasti ka Eestis sarnaseid projekte käivitada, aga kas meil leidub selle jaoks siin piisavalt ühist tahtmist?

Heikki Mäki